Jaanuaris ilmus ka eesti keeles Saksa lastepsühhiaatri Michael Winterhoffi raamat
"Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid"
Raamatu autor Michael Winterhoff keskendub laste kasvatamisele või pigem sellele, mida keegi meist kasvatuseks peab.. ta ei anna ühtegi konkreetset näpunäidet ja soovitust, kuidas tuleb käituda. Pigem analüüsib ta rahulikult ja hinnanguid andmata näiteks toodud situatsioone.
Raamatus on kirjeldatud kolme taset, kuidas paljud vanemad oma lastesse suhtuvad:
partnerlus, projektsioon ning sümbioos.
*Partnerlussuhtes surutakse lapsed neile sobimatusse rolli, mille täitmiseks neil puuduvad igasugused psüühilised eeldused- neile antakse roll olla täiskasvanu. Lapsele antakse vabadus otsustada ise, mida ta tahab- ei taha ja paljud vanemad, kasvatajad ja õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad lapses isiksust, kes ta pole veel valmis olema, võimendades lapse oletatavaid omadusi ning takistavad sellega lapse eakohast arengut. Laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi ning edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (lk25)
*Projektsioon- laps on mõõdupuuks, et vanem saaks näidata, kui hea ta on ja võimaldab tal tunda end armastatuna, vajalikuna.(lk93)
*Sümbioosi puhul langeb ära lapse tajumine oma lapsena vaid teda tajutakse nagu mõnda oma kehaosa. Vanemate psüühika sulab kokku lapse omaga. Lapse õnnest saab täiskasvanu õnn. Lapsevanem tunneb, mõtleb ja tegutseb lapse eest..(lk110)
Väikesest peale täiskasvanuna koheldud lastel puudub võimalus eakohaselt areneda. Sellist kaasaegset inimest ähvardab oht muutudaüha egoistlikumaks ja nartsissistlikumaks, inimene suudab näha end vaid oma rahuldamata vajaduste taustal.(lk145)
Need on vaid üksikud killukesed raamatust. Seda lugedes tabas mind kordi äratundmine- ka mina olen nii teinud, öelnud, käitunud.. Autor rõhutab mitmeid kordi- ma ei kritiseeri kedagi, vaid analüüsin, igaüks tehku omad järeldused ise. Arvan, et mina tegingi..
Lõpetuseks üks autori mõte, mis raamatu tabavalt kokku võtab:
Lase lapsel olla laps ja taha ise olla lapsevanem!
Mõnusat lugemist!! :)
"Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid"
Raamatu autor Michael Winterhoff keskendub laste kasvatamisele või pigem sellele, mida keegi meist kasvatuseks peab.. ta ei anna ühtegi konkreetset näpunäidet ja soovitust, kuidas tuleb käituda. Pigem analüüsib ta rahulikult ja hinnanguid andmata näiteks toodud situatsioone.
Raamatus on kirjeldatud kolme taset, kuidas paljud vanemad oma lastesse suhtuvad:
partnerlus, projektsioon ning sümbioos.
*Partnerlussuhtes surutakse lapsed neile sobimatusse rolli, mille täitmiseks neil puuduvad igasugused psüühilised eeldused- neile antakse roll olla täiskasvanu. Lapsele antakse vabadus otsustada ise, mida ta tahab- ei taha ja paljud vanemad, kasvatajad ja õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad lapses isiksust, kes ta pole veel valmis olema, võimendades lapse oletatavaid omadusi ning takistavad sellega lapse eakohast arengut. Laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi ning edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (lk25)
*Projektsioon- laps on mõõdupuuks, et vanem saaks näidata, kui hea ta on ja võimaldab tal tunda end armastatuna, vajalikuna.(lk93)
*Sümbioosi puhul langeb ära lapse tajumine oma lapsena vaid teda tajutakse nagu mõnda oma kehaosa. Vanemate psüühika sulab kokku lapse omaga. Lapse õnnest saab täiskasvanu õnn. Lapsevanem tunneb, mõtleb ja tegutseb lapse eest..(lk110)
Väikesest peale täiskasvanuna koheldud lastel puudub võimalus eakohaselt areneda. Sellist kaasaegset inimest ähvardab oht muutudaüha egoistlikumaks ja nartsissistlikumaks, inimene suudab näha end vaid oma rahuldamata vajaduste taustal.(lk145)
Need on vaid üksikud killukesed raamatust. Seda lugedes tabas mind kordi äratundmine- ka mina olen nii teinud, öelnud, käitunud.. Autor rõhutab mitmeid kordi- ma ei kritiseeri kedagi, vaid analüüsin, igaüks tehku omad järeldused ise. Arvan, et mina tegingi..
Lõpetuseks üks autori mõte, mis raamatu tabavalt kokku võtab:
Lase lapsel olla laps ja taha ise olla lapsevanem!
Mõnusat lugemist!! :)
|
No comments:
Post a Comment